Bensiinimootoritele
Bensiinimootoritele autogaasiseadet valides tuleb olla tähelepanelik, kuna valik on suur. Valiku suurus on loonud vajaduse jaotada seadmed omaduste põhjal põlvkondadeks.  Euroopa turul on kasutusel viis erineva tööpõhimõttega gaasiseadmete põlvkonda.

Põlvkondade erinevus väljendub põhiliselt mootoriruumis paikneva gaasisegu moodustamises juhtimissüsteemis. Väljaspool mootoriruumi asuvad komponendid nagu tankimisava, torustik, gaasiballoon ja multiklapp on üldjoontes sarnased olenemata gaasiseadme põlvkonnast.

Põlvkonna valik
Põlvkonna valik sõltub eelkõige bensiinitoitesüsteemi iseärasustest. Võtke meiega ühendust ja aitame teil sobivaima gaasiseadme valida.

I Põlvkond

Lihtsaim viis gaasiseadme paigalduseks vanematele autodele.

Ei vaja keerulist elektroonikat, väljaarvatud aurustil paiknevat gaasiklappi ja toiterežiimi valiku juhtlülitit. Põhilisteks elementideks on aurusti, gaasisegisti, kaitseklapp ja mehaaniline dosaator. Aurusti võib olla elektrooniline või vaakumpõhimõttega. Selleks, et tagada ohutus ja vastavus mootorsõidukitele kehtestatud nõuetele (67R-01), soovitame kasutada vaid elektroonilisi aurusteid.

Lõplik gaasi etteande koguse reguleering toimub mehaanilise dosaatori abil. I Põlvkonna gaasiseadmeid soovitame kasutada vaid karburaatortoitega või mehaanilise sissepritsega autodel.
Seda juhul, kui auto ei ole varustatud lamda anduriga või katalüütilise neutralisaatoriga.

I põlvkonna gaasiseadme tööpõhimõtte kirjeldus:
Vedelas olekus vedelgaas jõuab aurustini (1) läbi gaasiklapi (2), mis on avatud olekus ainult siis, kui sõiduk sõidab gaasiga. Vedelgaas aurustatatakse reduktoris, kus selle rõhku vähendatakse.

Aurustis olev vedelgaas tõmmatakse mootori vaakumi abil mikserist läbi (3), mis on omane igale sõidukile ja mis paigaldatakse gaasisegu (bensiini ja õhu segu) siibri peale, mis laseb gaasil perfektselt seguneda õhuga, et saaks võrdne (õhu ja) gaasisegu. Aurusti reduktori ja mikseri vahele tuleb paigaldada rõhu registreerija (4), mis koos reguleerimiskruviga aurustil võimaldab paigaldajal perfektselt sättida ja korrigeerida gaasiseadme süsteemi.

Kui sõiduk sõidab gaasiga, siis bensiinivool on katkestatud kütuseklapi poolt (5), mis paigaldatakse mehaanilise bensiinipumba ja karburaatori vahele. Kütust, mida juht sõitmiseks tahab kasutada, saab valida salongis asuvast lülitist, kust näeb ka gaasi koguse taset.

 

II Põlvkond

See on loodud autodele, mis on varustatud lamda anduri ja katalüütilise neutralisaatoriga.

Suurim erinevus võrreldes I põlvkonna seadmetega seisneb gaasi etteande reguleerimises. Siin reguleerib seda elektoonilise juhtimisega dosaator, mis saab juhtsignaalid põhiliselt lamda andurilt. Elektroonika abil on võimalik väga täpne gaasi etteande reguleering vastavalt mootori tööreziimile ja väljalaskegaaside koostisele, mis tagab mootori optimaalse töö ja katalüsaatori pikaealisuse. Levinuimaks lahenduseks on dosaatori paigaldamine gaasivoolikule, segisti ja aurusti vahel.

II põlvkonna gaasiseadmed on end väga hästi õigustanud monopritsesüsteemiga autodel. Kahjuks ei saa seda öelda uuemate elektrooniliste hargpritsega autode kohta, mille mootorite töös võib ette tulla häireid. Eriti puudutab see probleem autosid, mille sisselaskekollektor on valmistatud plastikust. Probleemi põhjuseks on gaasi võimalik plahvatamine sisselaskekollektoris, mis võib põhjustada õhupuhasti või halvemal juhul sisselaskekollektori purunemise. Viimasel ajal on välja töötatud dosaatori juhtarvutid (LCS A1 V05) ning erinevate funktsioonidega emulaatoreid, mis peaksid selliste häirete tekkimisel mootoritöö viima miinimumini.

Elektroonika lisandumine gaasisüsteemile tõstab ka selle hinda ning võib ületada I põlvkonna gaasiseadme maksumust kuni kaks korda. Hinnatase sõltub suuresti mootoritööd iseloomustavate signaalide arvust, mida on vajalik lugeda-emuleerida gaasiseadme töö tagamiseks.

II põlvkonna seadme tööpõhimõte:
Vedelas olekus vedelgaas jõuab aurustini (1) läbi vedelgaasiklapi (2), mis on avatud olekus ainult siis kui sõiduk sõidab gaasiga. Vedelgaas aurustatatakse reduktoris, kus tema rõhku vähendatakse. Reduktoris olev vedelgaas tõmmatakse mikserist läbi (3), mis on omane igale sõidukile ja mis paigaldatakse gaasisegu (bensiini ja õhu segu) siibri peale, mis laseb gaasil perfektselt seguneda õhuga, et saaks võrdne (õhu ja) gaasisegu.

Aurusti reduktori ja mikseri vahele tuleb paigaldada rõhu registreerija (4), mis koos reguleerimiskruviga aurustil võimaldab paigaldajal perfektselt sättida ja korrigeerida gaasiseadme süsteemi. Kui sõiduk sõidab gaasiga, siis bensiinivool on katkestatud elektroonilise relee või pihusti muunduri (5) poolt, mis katkestab algupärase sissepritse. Kütust, mida juht sõitmiseks tahab kasutada, saab valida salongis asuvast lülitist, kust näeb ka gaasi koguse taset.

 

III Põlvkond

Tihti arvatakse, et III põlvkonna seade on analoogne sissepritsesüsteemiga, kuid tegelikult on tegemist vahepealse variandiga.

Erinevus II põlvkonna seadmetega on gaasisegu juhtimises põlemiskambrini. Kui II põlvkonna gaasiseadmetes juhiti gaasi ja õhu segu põlemiskambrisse läbi ühe segisti, kus mootori töötades oli kogu sisselaskekollektor täidetud süttimisvalmis kütteseguga, siis III põlvkonna seadmega juhitakse gaas otse sisselaskeklapi lähedusse. Selline lahendus kaotas ära võimaluse häireteks mootori töös, mis olid tingitud gaasisegu plahvatamisest sisselaskekollektoris.

III põlvkonna süsteemi tööpõhimõte:
Vedelas olekus vedelgaas jõuab aurustini (1) läbi vedelgaasiklapi (2), mis on avatud olekus ainult siis kui sõiduk sõidab gaasiga. Vedelgaas aurustutatakse reduktoris, kus tema rõhku vähendatakse. Vedelgaas tõmmatakse sisse aurusti reduktorist, mis omakorda läbib mootori abil mikserit (3).See on omane igale sõidukile ja see paigaldatakse gaasisegu (bensiini ja õhu segu) siibri peale, mis laseb gaasil perfektselt seguneda õhuga, et saaks võrdne (õhu ja) gaasisegu.

Arvestades, et sõiduk on katalüsaatoriga, siis tuleb paigaldada juhtseade, mis reguleerib kütust. Juhtseade on varustatud elektroonilise kontrollplokiga (7), mis on paigaldatud aurusti regulaatori ja mikseri vahele, kindlustades ideaalse gaasisegu, tuginedes lambda signaalile, mis on saadetud kontrollploki poolt lambda andurile.

Kui sõiduk sõidab gaasiga, siis bensiinivool on katkestatud elektroonilise relee või pihusti muunduri (5) poolt, mis katkestab algupärase sissepritse. Kütust, mida juht sõitmiseks tahab kasutada, saab valida salongis asuvast lülitist, kust näeb ka gaasi koguse taset.

 

IV Põlvkond

IV põlvkonna tööpõhimõte:
Vedelgaas jõuab aurustini (1) läbi vedelgaasiklapi (2), mis on avatud olekus ainult siis, kui sõiduk sõidab gaasiga. Vedelgaas aurustatatakse reduktoris, kus tema rõhku vähendatakse. Aurustist liigub gaasilises olekus vedelgaas pihustiplokini (3) vaakumis sisselaskekollektorisse.

Regulaatori ülemine kamber, kus asub kalibreerimisvedru, on ühendatud voolikuga sisselaskekollektori külge. Kalibreeritud pihustiploki düüsid on ühendatud kummist vooliku abil düüsidega sisselaskekollektori küljes, läbi mille liigub vedelgaas mootorisse.

IV põlvkonna süsteem on loodud spetsiaalselt katalüsaatoriga sõidukitele ja seepärast on tal ka juhtplokk (5), mis kontrollib elektrilist sissepritset pihustiplokis, garanteeriib perfektse gaasisegu, edastades signaali rõhu sensorile (6) ja gaasipritse töö aja. Gaasiga sõitmise ajal on bensiini sissepritse juhtplokis asuva elektroonilise seadme poolt katkestatud. Kütust, mida juht sõitmiseks tahab kasutada (kas vedelgaas või bensiin), saab valida salongis asuvast lülitist, kust näeb ka gaasi taset paagis.

 

V Põlvkond

Kõige kaasaegsemates mootorites pihustatakes bensiin otse silindrisse. Selle vajalikkust põhjendavad autotootjad madalamate väljalaske gaaside heitmetega.

Tavaliselt on otsepritse mootorid ka turboga varustatud ja mõnigal juhul isegi nii turbo kui ka kompressoriga. Otsepritsega mootoreid esineb enamasti VW Grupi autodel mootoritähisega TSI või FSI, kuid leidub ka teistel tootjatel.

Gaasiseade erineb neljandast põlvkonnast põhiliselt elktroonika poolest, kuna bensiini pihustid asuvad mootori plokikaanes ja puutuvad kokku põlemiskambris toimuvaga, siis vajavad need jahutust. Gaasiseadme kasutajale tähendab see seda, et bensiini kulu on gaasiga sõites 10-25% olenevalt sõidureziimist ja mootroi tüübist.

Viienda põlvkonna täiustus on Prins Autogassystemen B.V. seade Direct Liquid Max, millel kasutatakse vedelgaasipihustamiseks bensiini pihusteid. Gaasipaagis asub astmeline gaasipump, mis gaasile ümberlülitamisel sugeb bensiini tagasivoolu ja bensiin asendatakse märkamatult gaasiga.

Kõik viienda põlvkonna seadmed on mudelipõhised ja gaasiseadmete tootjad müüvad täiskoplekti koos juhendite ja ECE R115 sertifikaadiga.