CNG ja LPG autogaasiseadme sarnasused ja erinevused:

Autogaasiseadmed on pealtnäha justkui kõik ühesugused olenemata sellest kas auto mootor töötab suru- või vedelgaasil on tegemist gaasiautoga. Osaliselt on tõesti surumaagaasi ja vedelgaasi süsteemide komponendid sarnased. Tegelikkuses on erinevused aga väga suured.
Alljärgnevalt selgitame mõningaid maagaasi- ja vedelgaasi toitesüsteemiga töötavate sõidukite erinevusi:
Alustuseks kütustest, fossiilsed gaasid nagu:
CNG e. surumaagaas mis on metaan – keemiline valem: CH 4 (ühendi molekul koosneb ühest süsiniku ja neljast vesiniku aatomist) ja
LPG autogaas mis on segu propaanist ja butaanist (proportsioonid sõltuvalt aastaajast) keemiline valem: C 3 H 8 ja C 4 H 10 (ühendi molekulis kolm, neli süsiniku aatomit ja kaheksa – kümme vesiniku aatomit).
Sellised struktuuri erinevused toovad kaasa mitmeid füüsikalis-keemiliste omaduste lahknemisi. Näiteks kui LPG-vedelgaas kondenseerub juba 5 BAR rõhu juures (sõltub koostisest ja temperatuurist) siis surugaas jääb isegi 200 BAR rõhu juures gaasilisse olekusse (maagaasi kondenseerumiseks on vaja see jahutada temperatuurini -162 ° C  (saadud toode kannab nimetust LNG: *Liquid natural gas).

GAASIMAHUTID

3 CNG teras ballooni, kogumahuga 16 kg. jaotatud tehase surugaasi Opel Combo põhja alla

CNG-surugaas ja LPG-vedelgaas on mahutis radikaalselt erineva rõhuga mis tingib täiesti erineva mahutite kuju- ja tootmistehnoloogia.
LPG ehk veeldatud naftagaasi jaoks kasutatakse suhteliselt kergeid pressitud ja keevitatud lehtmetallist, silindrilise- või toroidse (*tagavararatta pessa sobituv) kujuga, mahuteid (seina paksusega 3 – 4 mm.)
Surumaagaasi mahutite valmistamiseks kasutatakse teistsuguseid komponente- ja tehnikat. Surumaagaasi mahutid on kujult vaid silindrilised,

66 L. brutomahuga LPG vedelgaasi toroidpaak (mõõdud: 650×250 mm)

valmistatakse “õmblusteta meetodil” terasest –“Type1” või siis uuema tehnoloogiaga erinevatest komposiitidest (epoksüvaiku immutatud tugevast süsinikkiu punutisest) –“Type3” ning kombineeritud kujul –“Type2” (uuema tehnoloogia mahutid on hinnalt kallimad kuid kaalult oluliselt väiksema massiga).  Näiteks:”CNG Type 1″ teras-balloon mahutavusega: 66 L / 11 Kg. kaalub 74 Kg, – sama mahuga vedelgaasi mahuti on aga umbes kolm-neli korda kergem.

VAG 1.4 EcoFuel TSI CNG reduktor

*Kõik rõhuballoonid on sertifitseeritud ning läbinud surve testid.
Nii nagu LPG mahutid on ka CNG balloonid varustatud ohutuse tagamiseks multiklapiga.
Gaasimahuti multiklapp koosneb solenoidist (reguleerib balloonist tuleva gaasi voolu avamist ja sulgemist), manuaalsest väljalaske (teenindus) ventiilist, ühesuunalisest tagasilöögi klapist, liigvoolu ventiilist (aktiveerub kui kütusetoru on katki), ülerõhu e. kaitseklapist (avaneb liigse rõhu tekkimisel paagi sisemuses, s.o: vedelgaasi puhul 27 BAR ja surugaasi puhul 300 BAR, mis vabastab sisu järg-järgult) ja manomeetrist mille põhjal hinnatakse paagi täituvust.
Toiteliin e. gaasitrass – samuti on erinevused mahuti ja mootori vahelises toiteliinis, kui vedelgaasi trass on elastne vask- või plastik toru siis surugaasi puhul kasutatakse jäiku ja vastupidavaid terastorusid (kuna surugaasi trassis on jätkuvalt väga kõrge rõhk ca. 20 korda kõrgem kui vedelgaasi trassis)
Rõhuregulaator e. reduktor
– LPG vedelgaasi tuleb mootori jahutussüsteemi soojusenergiaga soojendada vedelfaasist aurufaasi (vedelgaas aurustub alates temperatuurist +20 ° C). Rõhk alandatakse mõlema gaasi puhul pea 1 BAR´ni, metaani puhul toimub 2 – 3 etapiliselt kuna metaani kiire rõhu langus tekitab temperatuuri languse, seetõttu on ka CNG reduktor ühendatud mootori jahutus süsteemiga (kokkusurutud metaan ei kondenseeru vaid jääb gaasilisse olekusse).
Elektroonika kontroller (aju) ja gaasipihustid – siinkohal suuremad erinevuse vedelgaasil ja surumaagaasil lõppevad. Elektroonika, mis kontrollib bensiini pihustite signaali gaasipihustite avamis- ja sulgemisaegade jaoks, toodetakse üldiselt universaalsel kujul. Kuna vedelgaasil ja surumaagaasil on erinevad füüsikalised omadused (tihedus, energiasisaldus

Toyota Avensis 1.8 L bensiinimootor koos IV generatsiooni LPG-autogaasi toitesüsteemiga

mahuühikus), on vaja vaid erinevat tarkvara versiooni, sõltuvalt millist gaasi kasutama hakatakse. Muidugi seadistus parameetrid ja gaasidoseerimisajad vajavad erinevat käsitlemist.
Gaasisüsteemide remont ja hooldus – kõik mis liigub see kulub, järelpaigaldatud gaasisüsteemidele teostatakse iga 15 – 20´000 km. läbimise järel või kord aastas hooldust, diagnostikat ja filtrite vahetust. Tehase surugaasi süsteemidel üldiselt filtreid toitesüsteemis pole ent vajadusel teostatakse profülaktilist diagnostikat ja murede korral parandatakse või vahetatakse välja defektseid detaile antud valdkonda spetsialiseerinud ettevõttes. Kindlasti ei peaks rõhu all olevaid komponente omal käel, koduste vahenditega, remontima!
Kokkuvõtteks: gaas mootorikütusena tähendab efektiivset põlemist ja minimaalset hulka kahjulikke komponente heitgaasis ehk igas mõttes säästliku sõitu!

PIKENDATI SAKSA TEEMAKSUVABASTUST CNG/LNG TARBESÕIDUKITELE kuni 31.12.2023a.

Head uudised tulevad Saksamaa Bundestag´i transpordi komiteest:

Otsustati pikendada CNG- ja veeldatud maagaasi kasutatavate raske-tarbesõidukite teemaksu vabastust Saksamaal kuni 2023 aasta lõpuni.
CNG & LNG on oluliseks alternatiiviks diiselmootorite heitmete vähenemis suunal täitmaks 2030a. seatud kliimaeesmärkide saavutamiseks.

Allikas: Saksamaa kaubaveologistika ja jäätmekäitluse liit (BGL)
http://www.bgl-ev.de/web/medien/presse/article_archiv.htm&news=3423&year=2020 

Renault T Diisel-CNG

Keskkonnasääst on Euroopa Liidus tänasel päeval esmajärguline.
Eeskujuks teistele liidu liikmesriikidele ning turuosaliste investeeringute osaliseks katmiseks, otsustas Saksamaa Liiduvabariigi valitus loobuda 2023 aasta lõpuni  teemaksu kogumisest LNG ja CNG kütusega töötavatelt veoautodelt ja seda ka bivalentsetel (kahe kütusega töötavatel) raskeveokitel.
Gaznet´l on veokitele diiselgaasiseadme lahendus millega on võimalik säästa nii kilomeetrihinnas, kui saada Saksamaal teemaksust vabaks. Meie lahenduse puhul asendatakse 30-40% diiselkütusest gaasiga, mis tagab rahalise säästu sõltuvalt kütuse hindadest 10-20%.
Tänaste Saksamaa kütusehindade juures on rahaline sääst kütuselt vähemalt 10%. See teeb keskmisel poolhaagisega veokil 100 km. kokkuhoiuks küll ainult mõne euro. Põhiline sääst aga lisandub teemaksu vabastusest, mis on olenevalt läbisõidust 1000-2000 eurot kuus. Raskeveokite teemaks on Saksamaal alates 18 senti/km.
Surugaasitanklate võrgustik katab tänaseks juba terve Saksamaa, samas tegeletakse pidevalt edasi võrgustiku arendamisega, et täita erinevate masinate igapäevast tankimise vajadust. Kindlasti peab märkima, et kasutades kütusena lisaks surugaasi suureneb gaasi koguse võrra ka võimalik läbitav kilometraaž.
Raskeveokite gaasipaakide tankimine võtab aega 10-20 minutit sõltuvalt gaasi rõhust tanklas. Samas arendatakse gaasi tankimise tehnoloogiat pidevalt edasi, et tankimisaega lühendada. Sarnaselt Saksamaaga arendatakse ka Eestis CNG tankalte võrgustiku pidevalt edasi. Põhilised arendajad on Eesti Gaas ja Alexela. Tänaseks on Eestis juba 17 gaasitanklat, mis annab hea eelduse kasutada diiselgaasiseadet ka kodumaal.

CNG diiselgaasiseadme keskmine maksumus on 6550 € + km. Hind sisaldab kõigi dokumentide vormistamist. Seadme paigaldus ise võtab aega ainult 2-3 päeva.
Koostöös ettevõttega Eurowag registreerime diiselgaasiseadmega raskeveokid otse Toll Collectis, et saaksite hakata nautima teemaksuvabastus juba esimesest reisist peale.

Teie kogemustega gaasipartner Kristjan Relvik Gaznet OÜ +37256227007

 

Autogaasiseadme tootjal “Prins” 1000+ mudelipõhist lahendust:

Uus rekord! Prins otsepritse mootorite loendis on nüüd üle 1000 mootori gaasilahenduse! Jagame ka Teiega seda mahukat otsepritse mootorite (Direct injection) nimekirja:

Mõned näited viimati välja töötatud uutest autogaasisüsteemidest uusimatele mootoritele:
Porsche Macan 2.0 (CYPA; DKNA)
Uued VAG 1.5 TSI mudelid (DPCA)
Uued VAG 2.0 TSI mudelid (DKNA)
BMW 1.5 (B38B15A)
PSA 1.2 THP ja 1.6 THP mudelid
Volvo 2.0T (B4204T) …jne.
Nendele- ja paljudele teistele mudelite mootoritele pakume 5. või 6. põlvkonna autogaasisüsteeme.
Vaadake kindlasti tervet nimekirja siit: http://www.prinsautogas.com/articles/en-corporate-2008/Update%20DI%20lijst%20mrt2020.html

Tehase LPG-autogaasi sõidukid

LPG-autogaasi sõidukite kataloog 2018:

Kaheksa (kümnest) maailma suurimast autotootjast toodab LPG-autogaasil töötavaid sõidukeid. Need sõiduki mudelid on originaalis saanud tootja poolt gaasiseadme, st. LPG-süsteem paigaldatakse uuele sõidukile tehases koos täieliku tootja garantiidega. Tarbija saab 130 sõiduki mudeli hulgast valida veeldatud naftagaasi (LPG) sõiduki ning nautida vedelgaasi eeliseid!
Autogaasil sõitvaid sõidukeid on Euroopas üle 15 miljoni ning kasutada on üle 46000 vedelgaasi tanklast koosnev taristu.

LPG AUTOGAASI SÕIDUKITE TOOTJAD KATALOOG

*Lähteandmed WLPGA (World LPG association)

LPG sõidukite juurdekasv viib säästvama autoveoni

Hispaanias, Vallodolidi linnas kasutab enamik linnaliinibusse kütusena autogaasi (103 / 150st sõidukist). Autorendifirma Goldcar kavatseb uute LPG-autode lisamisega oma autoparki panustada keskkonna säästmisele ja säästvale liikuvusele ning vähendada õhu- ja mürasaastet Portugalis, Hispaanias ja Itaalias.
Sama algatuse edukus Itaalias väärib mainimist, vaadates gaasiautode arvu suurenemist sellistes linnades nagu Rooma, Veneetsia, Torino, Bologna, Treviso, Palermo, Catania jne.
Türgil on oma 4,3 miljoni gaasiautoga kõige suurem vedelgaasipõhine autopark maailmas ning Türgi turg kasvab pidevalt, 9 % aastas. Jaapanis kasutavad taksod kütusena vedelgaasi.

Alates 2018. aastast peavad Londonis kõik uued taksod olema saastevabad vastavalt linnavalitsuse õhusaaste vähendamise kavale.

Prantsusmaa valitsus on kehtestanud uue sõidukite klassifikatsiooni, mis põhineb õhusaastemääradel, ning autogaasi kasutavad sõidukid on tunnistatud kõige vähem saastavateks.
Vedelgaas on kogu Euroopas kindlustamas oma rolli üleminekus säästvamale energiatarbimisele ning maanteetranspordile. Itaalia, mille autogaasiturg on EL-is suuruselt teine pärast Poolat ning on maailmas 6. kohal, on käivitanud uue ergutuskava toetussummadega kuni 1000 eurot, mille raames on enam kui 670 Itaalia kommuunil igaühel eraldi õigus 1,8 miljonile eurole. Näiteks pakutakse 500-eurost toetust LPG-seadme paigaldamiseks bensiinimootoriga erasõidukile. Kuid uue kava olulisim punkt on toetuse suurendamine 750 eurole, kui LPG-seade paigaldatakse teatud heitestandardiga (Euro 2, 3, 4 või 5) tarbesõidukile.

“Türgil on oma 4,3 miljoni gaasiautoga
kõige suurem vedelgaasipõhine
autopark maailmas”

Teadlikkust autogaasist kui kõrge efektiivsusega mootorikütusest kampaaniatega püsivalt suurendada on küll oluline, kuid on avastatud, et olulisimaid ajendeid üleminekuks gaasisõidukitele on riiklikud või piirkondlikud rahalised toetused ja stiimulid, näiteks soodsad kütusemaksud, liikluseeskirjad, mis piiravad autogaasi mittekasutavate sõidukite ligipääsu südalinnadesse, ning toetused uuteks LPG-sõidukiteks või olemasolevate sõidukite ümberseadistamiseks vedelgaasile.

On leitud, et stiimulite pakkumine diislipõhiste autoparkidega ettevõtetele vähendab õhusaastet. Üha rohkem Euroopa ettevõtteid on avastamas, et peagi pole enam ühtegi head põhjust diiselsõidukite eelistamiseks. Diislikütusel puuduvad hinnaeeliseid võrreldes bensiiniga. Diislikütus põhjustab tahkete osakeste kujul sama palju, kui mitte rohkem õhusaastet ning tarbesõidukiks mõeldud diiselauto või -veoki ostmine ning ülalpidamine võib olla palju kallim kui bensiiniauto puhul, sõltumata sellest, kas diislikütusepõhine sõiduk on uus või kasutatud.
Otsustades mõistlikuma valiku kasuks, ostab aina enam ettevõtteid odavamaid bensiiniautosid, vähendades nii kulusid.
Majanduslikult tulusam on osta bensiiniauto ning seejärel paigaldada sellele vedelgaasile. Nii säästame ostuhinnalt, väldime samal ajal täiendavaid kulusi maksudele, mis hakkavad varem või hiljem kehtima, kuna Euroopa Liit jätkab võitlust heitgaaside ja müra vähendamise eest.

Originaal artikkel: timesofmalta.com,  Tõlge: Skrivanek Baltic Tallinn, 17.04.2017a.

Aktsiisitõusu järel on odavaim autokütus gaas

Avalikkust on põhjendamatult hirmutatud gaasihinna hüppelise tõusuga, mistõttu peame Eesti suurima autogaasiseadmete paigaldajana vajalikuks selgitada, kas üldse ja kui suurel määral avaldab aktsiisitõus mõju gaasil sõitvate autode omanikele alates 1. juulist 2017.

Kiire vastus on, et mõju saab olema väga väike ning hinnatõus võrreldes paljude teiste kütuseliikidega minimaalne. Mõnevõrra suurem mõju saab olema gaasiga kodu kütjate jaoks, kuid hea meel on, et loodussäästlikke mootorkütuseliike on valitsus aktsiisimäärade kehtestamisel otsustanud soodustada.

Põhiline, mis muutub on aktsiisi määramise loogika gaasilistele kütustele, sealhulgas on võetud kasutusele uued terminid nagu mootorivedelgaas ja mootorimaagaas. Need on siis kütused, mida teame lühenditena LPG (vedelgaas), CNG (maagaas) ja LNG (veeldatud maagaas).

Gaasiliste mootorikütuste aktsiisid seoti diislikütuse aktsiisi määraga, täpsemalt hakkab LPG aktsiisimäär olema 30% diislikütuse aktsiisimäärast ning CNG ja LNG aktsiisimäär 10% diislikütuse aktsiisimäärast. Kui 1. veebruarist hakkab diislikütuse aktsiisimäär olema 493 € / 1000 L kohta, siis gaasile rakendub aktsiis alates 1. juulist ning rahaliselt hakkavad need olema järgmised:

AKTSIIS 2016a. 2017a. 2018a.
DIISEL / 1000 L 448 € 493 € *al. 01.02.2017a 493 €
LPG / 1000 KG 125,26 € 193 € *al. 01.07.2017a 193 € *30 % DK aktsiisist
CNG, LNG / 1000 KG 0 € 66 € *al. 01.07.2017a 66 € *10 % DK aktsiisist


Arvestades tänaseid kütusehindasid, muutuvad gaasilise mootorkütuse hinnad järgmiselt*:

NÄIDE JAEHINNAS Hetke hind tanklas alates 01.07.2017a.
LPG liiter 0,559 € 0,599 €
CNG kg 0,729 € 0,795 €

 

Kui LPG vana aktsiisimäär oli 125,26 € / 1000 KG kohta, siis uus määr on 193 € / 1000 KG ehk et liitriks teisendatuna on hetkel kehtiv LPG aktsiisimäär 7 senti liitri kohta ning 1. juulist alates 10 senti. Seega tõuseb mootorvedelgaasi hind 3-4 senti liitri kohta. Lisaks hinna tagasihoidlikule muutusele on positiivne seegi, et valitsus ei plaani paari lähema aasta jooksul aktsiise tõsta.


*Arvutamisel oleme arvesse võtnud erinevate gaaside erikaalu ning energia sisaldust.

Transpordi- ja veoteenus