Postitused

CNG ja LPG autogaasiseadme sarnasused ja erinevused:

Autogaasiseadmed on pealtnäha justkui kõik ühesugused olenemata sellest kas auto mootor töötab suru- või vedelgaasil on tegemist gaasiautoga. Osaliselt on tõesti surumaagaasi ja vedelgaasi süsteemide komponendid sarnased, tegelikkuses on erinevused aga väga suured.
Alljärgnevalt selgitame mõningaid maagaasi- ja vedelgaasi toitesüsteemiga töötavate sõidukite erinevusi:
Alustuseks kütustest, fossiilsed gaasid nagu:
CNG e. surumaagaas mis on metaan – keemiline valem: CH 4 (ühendi molekul koosneb ühest süsiniku ja neljast vesiniku aatomist) ja
LPG autogaas mis on segu propaanist ja butaanist (proportsioonid sõltuvalt aastaajast) keemiline valem: C 3 H 8 ja C 4 H 10 (ühendi molekulis kolm, neli süsiniku aatomit ja kaheksa – kümme vesiniku aatomit).
Sellised struktuuri erinevused toovad kaasa mitmeid füüsikalis-keemiliste omaduste lahknemisi: näiteks kui LPG-vedelgaas kondenseerub juba 5 BAR rõhu juures (sõltub koostisest ja temperatuurist) siis surugaas jääb isegi 200 BAR rõhu juures gaasilisse olekusse (maagaasi kondenseerumiseks on vaja see jahutada temperatuurini -162 ° C  (saadud toode kannab nimetust LNG: *Liquid natural gas)

GAASIMAHUTID

3 CNG teras ballooni, kogumahuga 16 kg. jaotatud tehase surugaasi Opel Combo põhja alla

CNG-surugaas ja LPG-vedelgaas on mahutis radikaalselt erineva rõhuga mis tingib täiesti erineva mahutite kuju- ja tootmistehnoloogia.
LPG ehk veeldatud naftagaasi jaoks kasutatakse suhteliselt kergeid pressitud ja keevitatud lehtmetallist, silindrilise- või toroidse (*tagavararatta pessa sobituv) kujuga, mahuteid (seina paksusega 3 – 4 mm.) siis surumaagaasi mahutite valmistamiseks kasutatakse teistsuguseid komponente- ja tehnikat. Surumaagaasi mahutid on kujult vaid silindrilised,

66 L. brutomahuga LPG vedelgaasi toroidpaak (mõõdud: 650×250 mm)

valmistatakse “õmblusteta meetodil” terasest –“Type1” või siis uuema tehnoloogiaga erinevatest komposiitidest (epoksüvaiku immutatud tugevast süsinikkiu punutisest) –“Type3” ning kombineeritud kujul –“Type2” (uuema tehnoloogia mahutid on hinnalt kallimad kuid kaalult oluliselt väiksema massiga)  Näiteks. “CNG Type 1” teras-balloon mahutavusega: 66 L / 11 Kg. kaalub 74 Kg, – sama mahuga vedelgaasi mahuti on aga umbes kolm-neli korda kergem.

VAG 1.4 EcoFuel TSI CNG reduktor

*Kõik rõhuballoonid on sertifitseeritud ning läbinud surve testid.
Nii nagu LPG mahutid on ka CNG balloonid varustatud ohutuse tagamiseks multiklapiga.
Gaasimahuti multiklapp koosneb solenoidist (reguleerib balloonist tuleva gaasi voolu avamist ja sulgemist), manuaalsest väljalaske (teenindus) ventiilist, ühesuunalisest tagasilöögi klapist, liigvoolu ventiilist (aktiveerub kui kütusetoru on katki), ülerõhu e. kaitseklapist (avaneb liigse rõhu tekkimisel paagi sisemuses, s.o: vedelgaasi puhul 27 BAR ja surugaasi puhul 300 BAR, mis vabastab sisu järg-järgult) ja manomeetrist mille põhjal hinnatakse paagi täituvust.
Toiteliin e. gaasitrass – samuti on erinevused mahuti ja mootori vahelises toiteliinis, kui vedelgaasi trass on elastne vask- või plastik toru siis surugaasi puhul kasutatakse jäiku ja vastupidavaid terastorusid (kuna surugaasi trassis on jätkuvalt väga kõrge rõhk ca. 20 korda kõrgem kui vedelgaasi trassis)
Rõhuregulaator e. reduktor
– LPG vedelgaasi tuleb mootori jahutussüsteemi soojusenergiaga soojendada vedelfaasist aurufaasi (vedelgaas aurustub alates temperatuurist +20 ° C) Rõhk alandatakse mõlema gaasi puhul pea – 1 BAR´ni, metaani puhul toimub 2 – 3 etapiliselt kuna metaani kiire rõhu langus tekitab temperatuuri languse, seetõttu on ka CNG reduktor ühendatud mootori jahutus süsteemiga (kokkusurutud metaan ei kondenseeru vaid jääb gaasilisse olekusse)
Elektroonika kontroller (aju) ja gaasipihustid – siinkohal suuremad erinevuse vedelgaasil ja surumaagaasil lõppevad. Elektroonika, mis kontrollib bensiini pihustite signaali gaasipihustite avamis- ja sulgemisaegade jaoks, toodetakse üldiselt universaalsel kujul. Kuna vedelgaasil ja surumaagaasil on erinevad füüsikalised omadused (tihedus, energiasisaldus

Toyota Avensis 1.8 L bensiinimootor koos IV generatsiooni LPG-autogaasi toitesüsteemiga

mahuühikus), on vaja laadida vaid erinev tarkvara versioon, sõltuvalt millist gaasi kasutama hakatakse. Muidugi seadistus parameetrid ja gaasidoseerimisajad vajavad erinevat käsitlemist.
Gaasisüsteemide remont ja hooldus – kõik mis liigub see kulub, järelpaigaldatud gaasisüsteemidele teostatakse iga 15 – 20´000 km. läbimise järel või kord aastas hooldust, diagnostikat ja filtrite vahetust. Tehase surugaasi süsteemidel üldiselt filtreid toitesüsteemis pole ent vajadusel teostatakse profülaktilist diagnostikat ja murede korral parandatakse või vahetatakse välja defektseid detaile antud valdkonda spetsialiseerinud ettevõttes. Kindlasti ei peaks rõhu all olevaid komponente omal käel, koduste vahenditega, remontima hakkama!
Kokkuvõtteks: gaas mootorikütusena tähendab efektiivset põlemist ja minimaalset hulka kahjulikke komponente heitgaasis ehk igas mõttes säästliku sõitu!