Oleme paigaldanud gaasiseadmeid aastast 2005 enam kui üle 5000 sõidukile. Nende hulgas on nii sõidu- kui veoautod, bensiini- kui diiselmootoriga ning lahendusi nii vedel- kui surugaasile.
Keskmine gaasiseadme paigaldamiseks kuluv aeg on 2-3 päeva.

Paigaldamise käigus gaasiseade installeeritakse ja seadistatakse (tehakse testisõit) ning esimene tankimine (gaasipaagi täitmine on vajalik sõiduki seadistamiseks gaasile) Gaznet OÜ paigaldab erinevaid gaasiseadmeid.

Autogaasiseadmete jae- ja hulgimüük. Autogaasiseadmete (LPG/CNG) komponentide ja lisatarvikute müük (erinevad remont komplektid, filtrid, adapterid, korgid, tagavararatta katted jne.) “Valve saver” klapikaitse seadmete ja klapiõli müük.

Gaasiseadme laitmatuks funktsioneerimiseks on vajalik seda aeg-ajalt hooldada (soovituslikult kord aastas või ca. 15000 km läbimisel) Teostame, kõikide põlvkondade, gaasiseadmete hooldust, diagnostikat ja remonti nii meil kui mujal paigaldatud gaasiseadmetele.

• Bensiinimootoriga sõidu- ja veoautodele
• Diiselmootoriga veoautodele (rasketehnikale)
• Tõstukitele
• Veesõidukitele
• Generaatoritele
• Muu tehnika, kus võib vaja minna gaasilistele kütustele ümberehitust

Gaasiseade ei ole auto lahutamatu osa ning seda saab ümber tõsta teisele autole (eeldusel, et mootoril on sama toitesüsteem ning silindrite arv sama või väiksem)

Ümbertõstmise on mõistlik, kui:

• Autoga on juhtunud avarii ja selle taastamine ei ole mõttekas
• Olete otsustanud autol mootorit vahetada
• Olete sõitnud autoga vaevu aasta ja investeering on just hakanud ennast ära tasuma

Omame pikaajalist kogemust väga paljude erinevate autogaasiseademete vigade otsimisega ja probleemide diagnoosimisega.

Auto enda OBD, EOBD, OBD 2, SRS, ABS, VTC veakoodide, reaalaja väärtuste lugemine Bosch KTS, Launch X-431 GDS ja Autocom diagnostika seadmega ning lisaks üle 40 erineva gaasiseadme diagnostika programmi.

• Gaasiseadmete häälestamine
• Gaasiseademete lekete tuvastamine
• Erinvate pihustite diagnostika ja kalibreerimine

Bensiinimootoritele
Bensiinimootoritele autogaasiseadet valides tuleb olla tähelepanelik, kuna valik on suur. Valiku suurus on loonud vajaduse jaotada seadmed omaduste põhjal põlvkondadeks.  Euroopa turul on kasutusel viis erineva tööpõhimõttega gaasiseadmete põlvkonda.

Põlvkondade erinevus väljendub põhiliselt mootoriruumis paikneva gaasisegu moodustamises juhtimissüsteemis. Väljaspool mootoriruumi asuvad komponendid nagu tankimisava, torustik, gaasiballoon ja multiklapp on üldjoontes sarnased olenemata gaasiseadme põlvkonnast.

Põlvkonna valik
Põlvkonna valik sõltub eelkõige bensiinitoitesüsteemi iseärasustest. Võtke meiega ühendust ja aitame teil sobivaima gaasiseadme valida.

I PÕLVKOND

Lihtsaim viis gaasiseadme paigalduseks vanematele, karburaator mootoriga, sõidukitele.

Ei vaja keerulist elektroonikat, väljaarvatud aurustil paiknevat gaasiklappi ja toiterežiimi valiku juhtlülitit. Põhilisteks elementideks on aurusti, gaasisegisti, kaitseklapp ja mehaaniline dosaator. Aurusti võib olla elektrooniline või vaakumpõhimõttega. Selleks, et tagada ohutus ja vastavus mootorsõidukitele kehtestatud nõuetele (67R-01), soovitame kasutada vaid elektroonilisi aurusteid.

Lõplik gaasi etteande koguse reguleering toimub mehaanilise dosaatori abil. I Põlvkonna gaasiseadmeid soovitame kasutada vaid karburaatortoitega või mehaanilise sissepritsega autodel.
Seda juhul, kui auto ei ole varustatud lambda anduriga või katalüütilise neutralisaatoriga.

I põlvkonna gaasiseadme tööpõhimõtte kirjeldus:
Vedelas olekus vedelgaas jõuab aurustini (1) läbi gaasiklapi (2), mis on avatud olekus ainult siis, kui sõiduk sõidab gaasiga. Vedelgaas aurustatatakse reduktoris, kus selle rõhku vähendatakse.

Aurustis olev vedelgaas tõmmatakse mootori vaakumi abil mikserist läbi (3), mis on omane igale sõidukile ja mis paigaldatakse gaasisegu (bensiini ja õhu segu) siibri peale, mis laseb gaasil perfektselt seguneda õhuga, et saaks võrdne (õhu ja) gaasisegu. Aurusti reduktori ja mikseri vahele tuleb paigaldada rõhu registreerija (4), mis koos reguleerimiskruviga aurustil võimaldab paigaldajal perfektselt sättida ja korrigeerida gaasiseadme süsteemi.

Kui sõiduk sõidab gaasiga, siis bensiinivool on katkestatud kütuseklapi poolt (5), mis paigaldatakse mehaanilise bensiinipumba ja karburaatori vahele. Kütust, mida juht sõitmiseks tahab kasutada, saab valida salongis asuvast lülitist, kust näeb ka gaasi koguse taset.

II PÕLVKOND

See on loodud autodele, mis on varustatud lamda anduri ja katalüütilise neutralisaatoriga.

Suurim erinevus võrreldes I põlvkonna seadmetega seisneb gaasi etteande reguleerimises. Siin reguleerib seda elektoonilise juhtimisega dosaator, mis saab juhtsignaalid põhiliselt lamda andurilt. Elektroonika abil on võimalik väga täpne gaasi etteande reguleering vastavalt mootori tööreziimile ja väljalaskegaaside koostisele, mis tagab mootori optimaalse töö ja katalüsaatori pikaealisuse. Levinuimaks lahenduseks on dosaatori paigaldamine gaasivoolikule, segisti ja aurusti vahel.

II põlvkonna gaasiseadmed on end väga hästi õigustanud monopritsesüsteemiga autodel. Kahjuks ei saa seda öelda uuemate elektrooniliste hargpritsega autode kohta, mille mootorite töös võib ette tulla häireid. Eriti puudutab see probleem autosid, mille sisselaskekollektor on valmistatud plastikust. Probleemi põhjuseks on gaasi võimalik plahvatamine sisselaskekollektoris, mis võib põhjustada õhupuhasti või halvemal juhul sisselaskekollektori purunemise. Viimasel ajal on välja töötatud dosaatori juhtarvutid (LCS A1 V05) ning erinevate funktsioonidega emulaatoreid, mis peaksid selliste häirete tekkimisel mootoritöö viima miinimumini.

Elektroonika lisandumine gaasisüsteemile tõstab ka selle hinda ning võib ületada I põlvkonna gaasiseadme maksumust kuni kaks korda. Hinnatase sõltub suuresti mootoritööd iseloomustavate signaalide arvust, mida on vajalik lugeda-emuleerida gaasiseadme töö tagamiseks.

II põlvkonna seadme tööpõhimõte:
Vedelas olekus vedelgaas jõuab aurustini (1) läbi vedelgaasiklapi (2), mis on avatud olekus ainult siis kui sõiduk sõidab gaasiga. Vedelgaas aurustatatakse reduktoris, kus tema rõhku vähendatakse. Reduktoris olev vedelgaas tõmmatakse mikserist läbi (3), mis on omane igale sõidukile ja mis paigaldatakse gaasisegu (bensiini ja õhu segu) siibri peale, mis laseb gaasil perfektselt seguneda õhuga, et saaks võrdne (õhu ja) gaasisegu.

Aurusti reduktori ja mikseri vahele tuleb paigaldada rõhu registreerija (4), mis koos reguleerimiskruviga aurustil võimaldab paigaldajal perfektselt sättida ja korrigeerida gaasiseadme süsteemi. Kui sõiduk sõidab gaasiga, siis bensiinivool on katkestatud elektroonilise relee või pihusti muunduri (5) poolt, mis katkestab algupärase sissepritse. Kütust, mida juht sõitmiseks tahab kasutada, saab valida salongis asuvast lülitist, kust näeb ka gaasi koguse taset.

III PÕLVKOND

Tihti arvatakse, et III põlvkonna seade on analoogne sissepritsesüsteemiga, kuid tegelikult on tegemist vahepealse variandiga.

Erinevus II põlvkonna seadmetega on gaasisegu juhtimises põlemiskambrini. Kui II põlvkonna gaasiseadmetes juhiti gaasi ja õhu segu põlemiskambrisse läbi ühe segisti, kus mootori töötades oli kogu sisselaskekollektor täidetud süttimisvalmis kütteseguga, siis III põlvkonna seadmega juhitakse gaas otse sisselaskeklapi lähedusse. Selline lahendus kaotas ära võimaluse häireteks mootori töös, mis olid tingitud gaasisegu plahvatamisest sisselaskekollektoris.

III põlvkonna süsteemi tööpõhimõte:
Vedelas olekus vedelgaas jõuab aurustini (1) läbi vedelgaasiklapi (2), mis on avatud olekus ainult siis kui sõiduk sõidab gaasiga. Vedelgaas aurustutatakse reduktoris, kus tema rõhku vähendatakse. Vedelgaas tõmmatakse sisse aurusti reduktorist, mis omakorda läbib mootori abil mikserit (3).See on omane igale sõidukile ja see paigaldatakse gaasisegu (bensiini ja õhu segu) siibri peale, mis laseb gaasil perfektselt seguneda õhuga, et saaks võrdne (õhu ja) gaasisegu.

Arvestades, et sõiduk on katalüsaatoriga, siis tuleb paigaldada juhtseade, mis reguleerib kütust. Juhtseade on varustatud elektroonilise kontrollplokiga (7), mis on paigaldatud aurusti regulaatori ja mikseri vahele, kindlustades ideaalse gaasisegu, tuginedes lambda signaalile, mis on saadetud kontrollploki poolt lambda andurile.

Kui sõiduk sõidab gaasiga, siis bensiinivool on katkestatud elektroonilise relee või pihusti muunduri (5) poolt, mis katkestab algupärase sissepritse. Kütust, mida juht sõitmiseks tahab kasutada, saab valida salongis asuvast lülitist, kust näeb ka gaasi koguse taset.

IV PÕLVKOND

IV põlvkonna tööpõhimõte:
Vedelgaas jõuab aurustini (1) läbi vedelgaasiklapi (2), mis on avatud olekus ainult siis, kui sõiduk sõidab gaasiga. Vedelgaas aurustatatakse reduktoris, kus tema rõhku vähendatakse. Aurustist liigub gaasilises olekus vedelgaas pihustiplokini (3) vaakumis sisselaskekollektorisse.

Regulaatori ülemine kamber, kus asub kalibreerimisvedru, on ühendatud voolikuga sisselaskekollektori külge. Kalibreeritud pihustiploki düüsid on ühendatud kummist vooliku abil düüsidega sisselaskekollektori küljes, läbi mille liigub vedelgaas mootorisse.

IV põlvkonna süsteem on loodud spetsiaalselt katalüsaatoriga sõidukitele ja seepärast on tal ka juhtplokk (5), mis kontrollib elektrilist sissepritset pihustiplokis, garanteeriib perfektse gaasisegu, edastades signaali rõhu sensorile (6) ja gaasipritse töö aja. Gaasiga sõitmise ajal on bensiini sissepritse juhtplokis asuva elektroonilise seadme poolt katkestatud. Kütust, mida juht sõitmiseks tahab kasutada (kas vedelgaas või bensiin), saab valida salongis asuvast lülitist, kust näeb ka gaasi taset paagis.

V PÕLVKOND

Kõige kaasaegsemates mootorites pihustatakes bensiin otse silindrisse. Selle vajalikkust põhjendavad autotootjad madalamate väljalaske gaaside heitmetega.

Tavaliselt on otsepritse mootorid ka turboga varustatud ja mõningal juhul isegi nii turbo kui ka kompressoriga. Otsepritsega mootoreid esineb enamasti VAG Grupi autodel mootoritähisega: TFSI; TSI või FSI, kuid leidub ka teistel tootjatel. Tähised: D4; GDI; EcoBoost; SIDI; Direct jne.

Gaasiseade erineb neljandast põlvkonnast põhiliselt elektroonika poolest, kuna bensiini pihustid asuvad mootori plokikaanes ja puutuvad kokku põlemiskambris toimuvaga, siis vajavad need jahutust. Gaasiseadme kasutajale tähendab see seda, et bensiini kulu on gaasiga sõites 5-25% olenevalt sõidureziimist ja mootroi tüübist.

Viienda põlvkonna täiustus on Prins Autogassystemen B.V. seade Direct Liquid Max, millel kasutatakse vedelgaasipihustamiseks bensiini pihusteid. Gaasipaagis asub astmeline gaasipump, mis gaasile ümberlülitamisel sulgeb bensiini tagasivoolu ja bensiin asendatakse märkamatult gaasiga.

Kõik viienda põlvkonna seadmed on mudelipõhised ja gaasiseadmete tootjad müüvad täiskoplekti koos juhendite ja ECE R115 sertifikaadiga.

Paigaldame ainsana Eestis gaasiseadmeid diiselmootoriga veokitele
Esimesed meie poolt paigaldatud diiselgaasiseadmed on tänaseks läbinud sadu tuhandeid kilomeetreid, reaalne kokkuhoid kütuse kuludelt on jäänud 15-40% ning investeeringu tasuvus on paljudel masinaomanikele jäänud alla aasta.

Paigaldame diiselmootoritele nii vedel- kui ka maagaasiseadmeid, seadme valikust sõltub ka kokkuhoid kütusekuludelt:

• 10-20% on kokkuhoid vedelgaasiga (LPG)
• 15-35% on kokkuhoid maagaasiga e. surugaasiga (CNG)

Valdavalt oleme diisel-gaasilahendusi paigaldanud Scania, Volvo, DAF, Renault, MAN ja MB erinevate keretüüpidega mudelitele (sadul-, furgoon- ja madel-veok ning bussidele)

Vähenda masinapargi kulusid
Autogaasiseadme paigaldamisega tekib võimalus masinapargi kütusekuludelt kokku hoida.

• Kütusekulud 15-40% väiksemad
• Sertifitseeritud ja tunnustatud seadmed
• Keskkonnale sõbralikumad heitgaasid

Sertifitseeritud ja usaldusväärsed seadmed
Seadmed, mida raske tehnikale paigaldame, on toodetud Saksamaal ning vastavalt sertifitseeritud ja ARK poolt aktsepteeritud. Samade seadmetega sõidab Euroopas mitu tuhat masinat. Ühe tankimisega on maagaasi kasutades võimalik sõita ca 500 km. ning vedelgaasi kasutades 5000 km.

Paigaldamine
Gaasiseadme paigaldamisel ei pea ümber ehitama ühtegi mootori mehaanilist osa (kolbe, nukk- ja väntvõlli). Diiselmootor kasutab gaasi paralleelselt koos diisliga. Lülitades gaasiseadme sisse, segatakse gaas õhuga ning segu siseneb mootorisse. Mootoris süttib diisel õhu ja gaasiseguga samaaegselt. Valikuliselt piiratakse diisli pöördemomenti ning asendatakse gaasi juurdepihustamisega, mille tulemusena saavutatakse originaalne mootori pöördemoment. Osalise koormusega sõidul (näiteks maanteel), tõuseb gaasi pihustamise tulemusena mootori võimsus.

Gaasiga sõitmine ei riku mootorit, kui gaasiseade on õigesti paigaldatud ja õigesti häälestatud.

Mõningatel mootoritel, mille sisse- ja väljalaske klapid ei ole hüdrokompensaatoritega varustatud on mõistlik ka kasutada lisaõlitus seadet. See õli mida pihustatakse koos gaasiga igassse silindrisse eraldi parandab klappide soojus juhtivust, hoiab ära klappide väljavenimise ja klapipesade kulumise.

Vanematel autodel, millel on mingil määral õlikulu ja mootori õlitus õli pääseb silindrisse, hoiab lisaõlituseadme õli ära ka klappidele tekkiva põlenud mootori õli jääkide tekke. Meie pakume lisaõlitus seadmena täis elektroonilist Prins ValveCare seadet: http://www.prinsautogas.com/en/products/valvecare/valvecare.html

Vedelgaasi paaki saab paigaldada esmajärgus tagavararatta asemele toroidse kujuga. Kui tagavaratta pesa ei ole või ei soovi seda kasutada, siis saab ka paigaldada tagumise istmerea taha või mõnesse teise sobivasse kohta silindrilise paagi.

Arvesse tuleb ka võtta, et vedelgaasi paagid täituvad 80%

Vedelgaasiseadet saab paigaldada enamus bensiini mootoriga autodele, saab ka paigaldada kaasaegsetele otse-sissepritse mootoritele, kui selline seade on välja töötatud gaasiseadmete tootja poolt. Otse-sissepritse mootoritele on gaasiseadmed olemas järgmistele markidele: Audi, VW, Seat, Škoda, Opel. Diislitele saab ja on otstarbekas paigaldada gaasiseade rasketehnikale nagu veoautod, bussid, karjääritehinka jne. Üld reegel diisli paigalduse juures on, et keskmine tunni või 100km kütuse kulu oleks vähemalt 25L.

Esimene vahe on keemilisestes ühendites. Maagaas on metaan CH4 – sisaldus vähemalt 97%, autos kasutatuna kututakse seda CNG ( Compressed Natural Gas) ehk surugaas ning paagis on gaas rõhu all 200bar. LNG on vähem levinud, samuti maagaas, kuid veeldatud kujul ehk paagis olev gaas säilitab madalat temperatuurim -162 °C. Eesti keeles kutsutakse seda gaasi veeldatud maagaasiks. Maagaasi saadakse maagaasi maardlatest maapõuest.

CBG on biosurugaas ja LBG on veeldatud biogaas, toodetud bioloogilistest jäätmetest. Oktaan arv 130.

Kõige enam levinud on LPG, mis tuleb lühendist Liqufied Petrol Gas, ehk veeldatud naftagaas.

Enamasti kutsutakse seda lihtsalt vedelgaasiks. Vedelgaas koosneb kahest komponendist: propaanist C3H8 ja butaanist C4H10, nende suhe vastavalt tavaliselt suvisel ajal 55/45% ja talvel 60/40% , see võib ka erineda regiooniti. Oktaan arv 99-102.

Vedelgaas on bensiinile kõige lähem alternatiivkütus. Vedelgaasiga auto sõiduomadused ei muutu. Valdavalt teostatakse järelpaigaldusena LPG vedelgaasi sedamete paigaldusi (soodne ja kiire investeering) Loe rohkem: CNG- ja LPG erinevustest

Maagaasi auto tänu oma oktaan arvule vajab süüte reguleerimist, et auto sõiduomadused jääksid samaks. Süüteregulaatorit kahjuks kõigile autodele ei ole võimalik paigaldada, kuna auto enda juhtplokk võib hakata selle vastu töötama või tuvastab reguleeringu veana. Tavalise sõiduauto läbisõit ühe tankimisega jääb vahemikku 150-200km olenevalt paagi suurusest ja kütuse kulust.

Täpsete majanduslike võrdluste saamiseks kasutage meie kokkuhoiu kalkulaatorit.

Maagaasi paagid on alati silindri kujulised seega nende paigutus on suhetliselt piiratud ja valdavalt tuleb need paigutata sõiduautode puhul tagumise istmerea taha.

Vedelgaasiga sõites kütuse kulu suureneb 20%, seda peab arvestama ka kokkuhoidu arvestades, ehk kui LPG liiter maksab 0,77 €, siis tegelik raha kulu ekvivalet bensiiniga oleks 0,924€

Maagaasi müüakse killogrammides – üks kilo CNG on võrdne 1,35 liitri bensiiniga ehk kui 1 kg CNG-d maksab 0,77€, siis tegelik ekvalent benisiiniga hind oleks 0,57€

Sellest hetkest peale kui võeti kasutusele plii vabad bensiinid ei määri kütus mootoris ühtegi komponenti. Mootoris määrimist vajavaid komponente määrib mootori õli.