CNG ja LPG autogaasiseadmed: sarnasused ja erinevused

Kui otsid keskkonnasõbralikumat ja ökonoomsemat viisi oma auto kütusekulude vähendamiseks, on CNG (tihendatud maagaas) ja LPG (vedelgaas) suurepärased valikud. Kuid milline neist sobib sinu autole paremini? Vaatame lähemalt nende kahe autogaasiseadme sarnasusi ja erinevusi.

Autogaasiseadmed on pealtnäha justkui kõik ühesugused. Olenemata sellest, kas auto mootor töötab suru- või vedelgaasil, on tegemist gaasiautoga. Osaliselt on tõesti surumaagaasi ja vedelgaasi süsteemide komponendid sarnased. Tegelikkuses on erinevused aga väga suured.
Alljärgnevalt selgitame mõningaid maagaasi- ja vedelgaasi toitesüsteemiga töötavate sõidukite erinevusi:

Kütuste erinevused

CNG ehk surumaagaas või tihendatud maagaas on metaanipõhine ja seda hoiustatakse kõrgsurve all  – selle keemiline valem: CH 4 (ühendi molekul koosneb ühest süsiniku ja neljast vesiniku aatomist).

LPG ehk vedelgaas on autogaas, mis on propaani ja butaani segu (proportsioonid sõltuvalt aastaajast), mida hoitakse vedelal kujul madalama surve all – selle keemiline valem: C 3 H 8 ja C 4 H 10 (ühendi molekulis kolm, neli süsiniku aatomit ja kaheksa – kümme vesiniku aatomit).

Sellised struktuuri erinevused toovad kaasa mitmeid füüsikalis-keemiliste omaduste lahknemisi. Näiteks kui LPG vedelgaas kondenseerub juba 5 BAR rõhu juures (sõltub koostisest ja temperatuurist) siis surugaas jääb isegi 200 BAR rõhu juures gaasilisse olekusse (maagaasi kondenseerumiseks on vaja see jahutada temperatuurini -162 ° C  (saadud toode kannab nimetust LNG: *Liquid natural gas).
Kuigi mõlemad on keskkonnasõbralikumad kui bensiini või diisli kasutamine, on CNG tavaliselt odavam ja puhtam põlev, kuid vajab spetsiaalset tankimisjaama. LPG on laiemalt kättesaadav ja pakub paremat sõiduulatust.

Gaasimahutid

CNG mahutid on valmistatud tugevast terasest või komposiitmaterjalidest, kuna gaasi hoiustatakse kõrge surve all (kuni 200 baari). Need on raskemad ja võtavad rohkem ruumi.

LPG ehk veeldatud naftagaasi mahutid on kergemad ja kompaktsemad, pressitud ja keevitatud lehtmetallist, silindrilise- või toroidse (*tagavararatta pessa sobituv) kujuga, kuna gaas on vedelal kujul ja vajab madalamat survet (umbes 5-10 baari). Mahuti seina paksus on u 3 – 4 mm.

CNG surugaas ja LPG vedelgaas on mahutis radikaalselt erineva rõhuga, mis tingib täiesti erineva mahutite kuju- ja tootmistehnoloogia. Surumaagaasi mahutid on kujult vaid silindrilised, valmistatakse “õmblusteta meetodil” terasest –“Type1” või siis uuema tehnoloogiaga erinevatest komposiitidest (epoksüvaiku immutatud tugevast süsinikkiu punutisest) –“Type3” ning kombineeritud kujul –“Type2” (uuema tehnoloogia mahutid on hinnalt kallimad, kuid kaalult oluliselt väiksema massiga).  Näiteks:”CNG Type 1″ teras-balloon mahutavusega: 66 L / 11 Kg. kaalub 74 Kg, – sama mahuga vedelgaasi mahuti on aga umbes kolm-neli korda kergem.

*Kõik rõhuballoonid on sertifitseeritud ning läbinud surve testid.

Nii nagu LPG mahutid, on ka CNG balloonid varustatud ohutuse tagamiseks multiklapiga.
Gaasimahuti multiklapp koosneb solenoidist (reguleerib balloonist tuleva gaasi voolu avamist ja sulgemist), manuaalsest väljalaske (teenindus) ventiilist, ühesuunalisest tagasilöögi klapist, liigvoolu ventiilist (aktiveerub kui kütusetoru on katki), ülerõhu e. kaitseklapist (avaneb liigse rõhu tekkimisel paagi sisemuses, s.o: vedelgaasi puhul 27 BAR ja surugaasi puhul 300 BAR, mis vabastab sisu järg-järgult) ja manomeetrist, mille põhjal hinnatakse paagi täituvust.

Toiteliin ja rõhuregulaator

CNG ja LPG kasutavad erinevaid toitesüsteeme ja rõhuregulaatoreid. CNG puhul on vaja tugevamaid materjale, et taluda kõrgsurvet. LPG süsteemid on lihtsamad ja odavamad paigaldada.

Toiteliin e. gaasitrass – samuti on erinevused mahuti ja mootori vahelises toiteliinis, kui vedelgaasi trass on elastne vask- või plastik toru siis surugaasi puhul kasutatakse jäiku ja vastupidavaid terastorusid (kuna surugaasi trassis on jätkuvalt väga kõrge rõhk – ca. 20 korda kõrgem kui vedelgaasi trassis).
Rõhuregulaator e. reduktor – LPG vedelgaasi tuleb mootori jahutussüsteemi soojusenergiaga soojendada vedelfaasist aurufaasi (vedelgaas aurustub alates temperatuurist +20 ° C). Rõhk alandatakse mõlema gaasi puhul pea 1 BAR´ni, metaani puhul toimub 2 – 3 etapiliselt, kuna metaani kiire rõhu langus tekitab temperatuuri languse, seetõttu on ka CNG reduktor ühendatud mootori jahutussüsteemiga (kokkusurutud metaan ei kondenseeru vaid jääb gaasilisse olekusse).
Elektroonika kontroller (aju) ja gaasipihustid – siinkohal suuremad erinevuse vedelgaasil ja surumaagaasil lõppevad. Elektroonika, mis kontrollib bensiini pihustite signaali gaasipihustite avamis- ja sulgemisaegade jaoks, toodetakse üldiselt universaalsel kujul. Kuna vedelgaasil ja surumaagaasil on erinevad füüsikalised omadused (tihedus, energiasisaldus mahuühikus), on vaja vaid erinevat tarkvara versiooni, sõltuvalt millist gaasi kasutama hakatakse. Muidugi seadistusparameetrid ja gaasidoseerimisajad vajavad erinevat käsitlemist.

Remont ja hooldus

Kõik mis liigub, see kulub. Järelpaigaldatud gaasisüsteemidele teostatakse hooldust, diagnostikat, filtrite vahetust (ja vajadusel remonti) iga 15 – 20 000 km läbimise järel või kord aastas. Tehase surugaasi süsteemidel üldiselt filtreid toitesüsteemis pole, ent vajadusel teostatakse profülaktilist diagnostikat ja murede korral parandatakse või vahetatakse välja defektseid detaile antud valdkonda spetsialiseerinud ettevõttes. Kindlasti ei peaks rõhu all olevaid komponente omal käel, koduste vahenditega, remontima!

Hinnad ja kättesaadavus

CNG kütus on odavam, kuid CNG tankimisjaamad on harvemad. LPG on veidi kallim, kuid selle tankimisvõrgustik on ulatuslikum. Lisainfot saab vaadata ka näiteks meie auto-ja maagaasi tanklakaardilt. 

Kumb, kas CNG või LPG?

Valik sõltub Sinu sõiduharjumustest ja elukohast. Kui sõidad palju linnas ja Sul on ligipääs CNG jaamadele, võib CNG olla parem valik. Kui soovid paindlikkust ja lihtsamat tankimist, on LPG mugavam lahendus.
Prinsil on välja töötatud spetsiaalne Vehicle Database, mis aitab kontrollida LPG ja CNG ümberehitusvõimalusi sinu autole. Selles andmebaasis saad vaadata kõiki võimalikke süsteeme ja leida sobiva lahenduse oma sõidukile.

Kokkuvõtteks: gaas mootorikütusena tähendab efektiivset põlemist ja minimaalset hulka kahjulikke komponente heitgaasis ehk igas mõttes säästliku sõitu! Ükskõik, kas valid CNG või LPG autogaasiseadme, aitad kaasa puhtama õhu saavutamisele ja vähendad oma kütusekulusid. Gaznet aitab sind õige valiku tegemisel ja professionaalse paigaldusega.

Võta meiega ühendust ja leiame koos sinu autole parima lahenduse!